Hindamise korraldus



Kooli hindamisjuhendi aluseks on „Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus“ ning „Gümnaasiumi riiklik õppekava“.

Hindamise eesmärk on

1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist;

2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

3) anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.

Hindamisest teavitamine

1) Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hinnetest ning hindamise korraldusest koolis.

2) Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus on avaldatud kooli koduleheküljel.

3) Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhatajad ja aineõpetajad.

4) Õpilane ja tema seaduslik esindaja saavad teavet õpilase hinnete kohta aineõpetajatelt, klassijuhatajalt ja e-päeviku vahendusel.

5) Vajadusel väljastab kool õpilasele hinnetelehe.

Hindamise korraldus

1) Kursuse algul teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõudmised ja hindamise korralduse ja lisab selle info e-kooli.

2) Õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse õppekavas toodud oodatavate tulemustega.

3) Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

4) Õpilase arengu toetamiseks kasutatakse õppe kestel kujundavat hindamist.

5) Kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlas teiste aineõpetajatega. Koolipäevas on lubatud läbi viia üks, kokkuleppel õpilastega maksimaalselt kaks kontrolltööd. Kontrolltöö toimumise aja teatab aineõpetaja vähemalt ühe nädala ette.

6) Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamisel võib kasutada numbrilisi hindeid või mitteeristavaid hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.

7) Numbrilisi hindeid kasutatakse viie palli süsteemis järgmiselt:

hindega «5» («väga hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav;

hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi;

hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu;

hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava-nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu;

hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele või kui tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt.

Õpitulemuste piisavat saavutamist märgivad hinded „3“, „4“, „5“ ja hinnang „A“, õpitulemuste

mittesaavutamist märgivad hinded „1“, „2“ ja hinnang „MA“.

 Hindamise objektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutmiseks kasutatakse  täiendavalt märke  + ja -.

90 – 100% punktide arvust annab hinde „5“ (väga hea),

5+

98 - 100%

5

94 - 97 %

5-

90 - 93 %

75 – 89% punktide arvust hinde „4“ (hea)

4+

86 - 90%

4

80 - 85 %

4-

75 - 79%

50 – 74% punktide arvust hinde „3“ (rahuldav)

3+

65 - 74%

3

56 - 64%

3-

50 - 55%

25 – 49% punktide arvust hinde „2“ (puudulik) ning

0 -24 % punktide arvust hinde „1“ (nõrk).

9) Õpetajal on õigus vastavalt töö raskusastmele kallutada antud skaalat 5% üles- või allapoole. Õigust kasutades on õpetajal kohustus sellest õpilasi teavitada.

Järelvastamine

10)  Kui arvestuslik hinne (suuline või kirjalik vastamine, kontrolltöö, praktiline töö, arutlus, essee, referaat jm) on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, on õpilasel õigus üks kord järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järele vastata on võimalik kahe nädala jooksul alates töö klassile tagastamise päevast. Järeltöö sooritanud õpilasel jääb hindena kehtima parim saadud tulemus.

11) Kui õpilane puudub järeltöö sooritamise perioodi, lepitakse aineõpetajaga kokku uus järelevastamise periood.

12) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine või õpilane keeldub tööd ära andmast, hinnatakse tema töö hindega „nõrk“ ja tööd saab järele vastata vaid õpetaja poolt ette nähtud ajal.

13) Kui õpilane esitab võõra töö või selle osa oma nime all, hinnatakse see hindega „nõrk“.

14) Kui mitu õpilast esitab sarnase kirjaliku töö, hinnatakse kõikide tööd hindega „nõrk“.

15) Märge „0“ (null) e-päevikus annab infot selle kohta, et kõikidele õpilastele kohustuslik töö (kirjalik, suuline või praktiline) on tegemata ning see tuleb järele vastata. Järelevastamata töö hindeks on „1“ (nõrk).

16) Kui õpilane on puudunud 20% või enam õppetundidest, on õpetajal õigus nõuda terve kursuse materjali järelevastamist. 20% hulka ei arvestata kooli esindamisega seotud puudumisi. Märge „E“  e-päevikus annab infot selle kohta, et õpilane on esindanud kooli erinevatel ettevõtmistel (on  osalenud aineolümpiaadil, õpilasvõistlusel, konkursil,  kooli poolt korraldatud õppekäigul või õpikodades).

17) Õpilase pikema puudumise korral (rohkem kui 3 päeva) kodustel põhjustel (nt perereis) esitab lapsevanem direktorile eelnevalt avalduse ja võtab endale sellega kohustuse tagada läbivõetud õppematerjali ette- või järelevastamine.

18) Ootused õpilase käitumisele on kirjeldatud kooli kodukorras. Hinnang õpilase käitumisele antakse koostöövestlustel.

Kokkuvõttev hindamine ja koolist väljaarvamine

1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Valikainete hindamisel võib kasutada kokkuvõtvaid hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“, kui nii on kirjas ainekavas.

2) Iga õppeaasta mitterahuldavaks hinnatud kursuste materjal on võimalik järele vastata üldjuhul sama õppeaasta 20. juuniks.

3) Kui õpilasele on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“, arvatakse ta koolist välja.

4) Kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud, arvatakse ta koolist välja.

5) Kui mittestatsionaarse õppe õpilane ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, võib ta koolist välja arvata.

6) 12.klassi õpilasel on parema kooliastmehinde saamiseks õigus ümber vastata kuni kaks ainekursust.

Hinde vaidlustamine

1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 10 päeva jooksul töö klassile tagastamise päevast või 10 päeva jooksul kursuse- või kooliastmehinde, uurimistöö või koolieksamihinde väljapanemise päevast.

2) Hinde vaidlustamiseks pöördub õpilane või tema seaduslik esindaja aineõpetaja poole ning seejärel esitab vajadusel kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduse ja kirjaliku töö korral vaidlusalase tööga.

3) Vaidlustamine on individuaalne, õpilane saab vaidlustada vaid oma hinnet ja iga vaidlus lahendatakse eraldi.

4) Vaidluse lahendab direktor koostöös aineõpetaja ja ainekomisjoniga.

5) Kooli direktor teeb otsuse seitsme päeva jooksul ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

Kooli hindamisjuhendi aluseks on „Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus“ ning „Gümnaasiumi riiklik õppekava“.

Hindamise eesmärk on

1) toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, toetada õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist;

2) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

3) anda alus otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta.

Hindamisest teavitamine

1) Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hinnetest ning hindamise korraldusest koolis.

2) Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus on avaldatud kooli koduleheküljel.

3) Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassijuhatajad ja aineõpetajad.

4) Õpilane ja tema seaduslik esindaja saavad teavet õpilase hinnete kohta aineõpetajatelt, klassijuhatajalt ja e-päeviku vahendusel.

5) Vajadusel väljastab kool õpilasele hinnetelehe.

Hindamise korraldus

1) Kursuse algul teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõudmised ja hindamise korralduse ja lisab selle info e-kooli.

2) Õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse õppekavas toodud oodatavate tulemustega.

3) Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

4) Õpilase arengu toetamiseks kasutatakse õppe kestel kujundavat hindamist.

5) Kontrolltööde aeg kavandatakse kooskõlas teiste aineõpetajatega. Koolipäevas on lubatud läbi viia üks, kokkuleppel õpilastega maksimaalselt kaks kontrolltööd. Kontrolltöö toimumise aja teatab aineõpetaja vähemalt ühe nädala ette.

6) Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamisel võib kasutada numbrilisi hindeid või mitteeristavaid hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.

7) Numbrilisi hindeid kasutatakse viie palli süsteemis järgmiselt:

hindega «5» («väga hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav;

hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi;

hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu;

hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava-nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu;

hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele või kui tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt.

Õpitulemuste piisavat saavutamist märgivad hinded „3“, „4“, „5“ ja hinnang „A“, õpitulemuste

mittesaavutamist märgivad hinded „1“, „2“ ja hinnang „MA“.

 Hindamise objektiivsemaks ja läbipaistvamaks muutmiseks kasutatakse  täiendavalt märke  + ja -.

90 – 100% punktide arvust annab hinde „5“ (väga hea),

75 – 89% punktide arvust hinde „4“ (hea)

4+

86 - 90%

4

80 - 85 %

4-

75 - 79%

50 – 74% punktide arvust hinde „3“ (rahuldav)

3+

65 - 74%

3

56 - 64%

3-

50 - 55%

25 – 49% punktide arvust hinde „2“ (puudulik) ning

0 -24 % punktide arvust hinde „1“ (nõrk).

9) Õpetajal on õigus vastavalt töö raskusastmele kallutada antud skaalat 5% üles- või allapoole. Õigust kasutades on õpetajal kohustus sellest õpilasi teavitada.

Järelvastamine

10)  Kui arvestuslik hinne (suuline või kirjalik vastamine, kontrolltöö, praktiline töö, arutlus, essee, referaat jm) on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, on õpilasel õigus üks kord järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järele vastata on võimalik kahe nädala jooksul alates töö klassile tagastamise päevast. Järeltöö sooritanud õpilasel jääb hindena kehtima parim saadud tulemus.

11) Kui õpilane puudub järeltöö sooritamise perioodi, lepitakse aineõpetajaga kokku uus järelevastamise periood.

12) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine või õpilane keeldub tööd ära andmast, hinnatakse tema töö hindega „nõrk“ ja tööd saab järele vastata vaid õpetaja poolt ette nähtud ajal.

13) Kui õpilane esitab võõra töö või selle osa oma nime all, hinnatakse see hindega „nõrk“.

14) Kui mitu õpilast esitab sarnase kirjaliku töö, hinnatakse kõikide tööd hindega „nõrk“.

15) Märge „0“ (null) e-päevikus annab infot selle kohta, et kõikidele õpilastele kohustuslik töö (kirjalik, suuline või praktiline) on tegemata ning see tuleb järele vastata. Järelevastamata töö hindeks on „1“ (nõrk).

16) Kui õpilane on puudunud 20% või enam õppetundidest, on õpetajal õigus nõuda terve kursuse materjali järelevastamist. 20% hulka ei arvestata kooli esindamisega seotud puudumisi. Märge „E“  e-päevikus annab infot selle kohta, et õpilane on esindanud kooli erinevatel ettevõtmistel (on  osalenud aineolümpiaadil, õpilasvõistlusel, konkursil,  kooli poolt korraldatud õppekäigul või õpikodades).

17) Õpilase pikema puudumise korral (rohkem kui 3 päeva) kodustel põhjustel (nt perereis) esitab lapsevanem direktorile eelnevalt avalduse ja võtab endale sellega kohustuse tagada läbivõetud õppematerjali ette- või järelevastamine.

18) Ootused õpilase käitumisele on kirjeldatud kooli kodukorras. Hinnang õpilase käitumisele antakse koostöövestlustel.

Kokkuvõttev hindamine ja koolist väljaarvamine

1) Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. Valikainete hindamisel võib kasutada kokkuvõtvaid hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“, kui nii on kirjas ainekavas.

2) Iga õppeaasta mitterahuldavaks hinnatud kursuste materjal on võimalik järele vastata üldjuhul sama õppeaasta 20. juuniks.

3) Kui õpilasele on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“, arvatakse ta koolist välja.

4) Kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud, arvatakse ta koolist välja.

5) Kui mittestatsionaarse õppe õpilane ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, võib ta koolist välja arvata.

6) 12.klassi õpilasel on parema kooliastmehinde saamiseks õigus ümber vastata kuni kaks ainekursust.

Hinde vaidlustamine

1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 10 päeva jooksul töö klassile tagastamise päevast või 10 päeva jooksul kursuse- või kooliastmehinde, uurimistöö või koolieksamihinde väljapanemise päevast.

2) Hinde vaidlustamiseks pöördub õpilane või tema seaduslik esindaja aineõpetaja poole ning seejärel esitab vajadusel kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduse ja kirjaliku töö korral vaidlusalase tööga.

3) Vaidlustamine on individuaalne, õpilane saab vaidlustada vaid oma hinnet ja iga vaidlus lahendatakse eraldi.

4) Vaidluse lahendab direktor koostöös aineõpetaja ja ainekomisjoniga.

5) Kooli direktor teeb otsuse seitsme päeva jooksul ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

5+

98 - 100%

5

94 - 97 %

5-

90 - 93 %