Douzelage ja õpetajate õpiränne

16.-19. novembril toimus Türi ühisgümnaasiumi õpetajate õpiränne Sloveenia väikelinna Škofja Lokasse, kus kohalik gümnaasium ootas Eesti delegatsiooni, et tutvustada sealset haridussüsteemi ja töökorraldust.

TÜGi Õpetajad olid eelnevalt ette valmistanud inglise keelsed ainetunnid. Enesetäiendamine välises keelekeskkonnas ja kultuuris annab igale õpetajatele võimaluse tutvuda uute ja innovatiivsete pedagoogiliste meetodite ja tehnoloogiatega ning luua partnerlussuhteid rahvusvahelises haridussüsteemis.

Sõprussidemed Sloveeniaga tekkisid Douzelage´i (Euroopa Liidu väikelinnade ühendus) konverentsil selle aasta augustis, kus Türi ühisgümnaasiumi arendusjuht Ketlin Salla ja Škofja Loka gümnaasiumi inglise keele õpetaja Matic Gortnar koolidevahelist suhtlust looma hakkasid. Õpirände käigus loodud plaan luua edasine noortevahetus ja Sloveenia õpetajate külaskäik Türile on saanud hoo sisse.

Oleme väga tänulikud Türi vallale, kes meid selle õppirändega toetas!

Maa, kus õpetajaid nimetatakse professoriteks ja kontrolltöid eksamiteks

Türi ühisgümnaasiumi viis aineõpetajat, üks direktor ja üks arendusjuht käisid koolis. Seekord Sloveenia pealinnast 20-minutilise autosõidu kaugusel Škofja Loka gümnaasiumis. Viibisime selle maalilise väikelinna koolis kaks päeva, käisime mitmes tunnis vaatlejaks ning igaüks meist sai võimaluse ka ise sealsete noortega tööd teha. Kuigi kaks riiki on oma ajaloolise tausta – võõrvalitsejad, iseseisvumine 1991. aastal, samal aastal ELi ja ühinemine euroga – ja haridussüsteemi poolest üsna sarnased, on üles loetleda ka omajagu erinevusi.

Kool on igas riigis erinevate huvide ristumispaik – sellel tantsupõrandal tuleb ühte rütmi saada nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. Kuidas ühes rütmis ja sama tantsu tantsida, selles ongi sageli küsimus. Kõige parem on see, et sellel hariduspõrandal tahavad tantsida kõik.

• Sloveenias juhtus mõne aasta eest nii, et lapsevanemad tõstsid käe üles ja küsisid: miks pannakse koduste tööde eest hindeid? Pärast mõningaid arutelusid otsustati, et edaspidi kodutöid ei hinnata ja neid kasutatakse üksnes tunnis õpitu kinnistamiseks. Nii olimegi tunnistajaks sellele, kuidas õpetaja alustas tundi kodumaterjali küsimisega ja kes oskas, see rääkis kaasa. Hinnet ei saanud ei see, kes oskas, ega ka see, kes vastust ei teadnud, kuid…
• …rääkijaid oli tunnis palju. Ei teagi, kas asi on nende lõunamaisemas temperamendis või milles, aga kui küsimus klassi lendas, hakkas kohe mitu õpilast rääkima. Üheski meie külastatud tunnis ei olnud õpetaja küsimuse ja õpilaste vastuste vahel pikki pause või õpetaja utsitamist, et palun öelge midagigi. Ka küsimusi esitati julgelt. Tunnis aktiivse kaasalöömise eest saab teema lõpu kontrolltöös lisapunkte. Kontrolltöid hinnatakse viiepalliskaalal, kuid…
• …positiivsed hinded on 2–5; 2 algab 50 protsendist, see on siis meie mõttes „kolme“ alumine ots. Iga õppeaasta alguses istuvad ühe aine õpetajad maha (koolis on üle 800 õpilase, ühel klassil 5 või kuus paralleeli, ja üle 50 õpetaja) ja lepivad kokku, mis protsendid mis hinnet tähistavad, see tähendab, et koolil ei ole ühtset hindamissüsteemi ja ainete raames saab hindamisele läheneda paindlikult. Enam-vähem on need piirid ainete lõikes samas, kuid kõikumisi siiski on. Määratlusi „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ seal ei tunta. Küll aga on ka neil…
• …riigieksamid (sloveeni keeles matura – küpsuseksam), neid on viis ja süsteem on sama nagu meil: kolm kohustuslikku ja kaks valikeksamit. Kohustuslikud on samad nagu meil: emakeel, inglise keel, matemaatika. Kõigi eksamite peale kokku on võimalik koguda 35 punkti. Lisaks eksamitulemustele on lõputunnistusel olulised kokkuvõtvad hinded, mille kujunemisel on olulised viimase kahe aasta ehk 3. ja 4. klassi hinded. Heade tulemuste maksimumi ajavad seal taga väga paljud õpilased. See tagaajamine algab igal hommikul kell…
• …7.15. Kõik vahetunnid on 5 minutit, söögivahetund tund aega. Siis saavad ümberkaudsed poed lahti kõigist oma saiakestest ja karastusjookidest – koolilõuna maksab õpilasele 2,7 eurot ja üsna suur hulk noori otsustab selle raha söökla asemel poes ära kulutada. Poodi ja tagasi jõutakse kiiresti, kuna…
• …koolis ei ole õpilaste garderoobi. Tunnis istutakse jopedes ja välisjalatsites. Mõni võtab jope seljast ja paneb toolileenile, aga see on huvitav vaatepilt küll, kui õpetaja on klassi ees T-särgis ja õpilased jopedes. Nii käib see alates 1. klassist, mis algab siis, kui…
• …väike sloveeni laps on saanud 6-aastaseks. Põhikool lõpeb 9. klassiga, gümnaasium algab 1. ja lõpeb 4. klassiga, seega käivad sealsed õpilased koolis 13 aastat. Gümnaasiumi nelja aasta jooksul läbib õpilane kohustuslikud ja valikained. Iga gümnasist…
• …saab valikaineid valida väga paljude valikute hulgast, aga lapsevanem peab nende eest maksma. Lapsevanematelt küsitakse koolis raha ka siis, kui majja soovitakse soetada näiteks uued pingid, kus vahetunnis lõõgastuda. Vahetunnis veedetakse aega…
• …täpselt samamoodi nagu meil – telefonis. Aga tunnis telefone ei näpitud. Kohe üldse. Ausalt! Ma ei näinud mitte ühtegi igavlejat laua all telefoni vaatamas. Selle järele küsides sain vastuseks, et ka neil oli telefonide mittesihipärane kasutamine tunni ajal suur probleem, ent paar aastat tagasi otsustati sellele jõuliselt reageerida. Kuidas? Kui õpilane kasutas tunnis telefoni ajal, mil seda kasutama ei pidanud, sai õpetaja õiguse see telefon päeva lõpuni enda kätte võtta. Sellise koleda perspektiivi hirmus hoiavad sealsed õpilased oma telefoni tunni ajal kotis, sest muidu satub see õpetajate tuppa,…
• …kuhu ei saa sisse mitte keegi peale õpetajate. Õpetajate tuba on kogu aeg lukus ja sinna pääsevad vaid õpetajad oma võtmega. Selle võtme omanike seas…
• …on palju noori õpetajaid, ka üsna palju meesõpetajaid. Kuna rahast rääkimine on sealses ühiskonnas tabu, siis tuleb toetuda internetis leiduvatele andmetele: Sloveenia õpetaja palk kõigub päris palju, alates tuhandest ja lõpetades kolme tuhande euroga. Õpetajate koormus on üsna sama nagu meil. Škofja Loka gümnaasiumi õpetajate keskmine vanus on 40+…
• …ja üks osa nendest toredatest õpetajatest, kes meid võõrustasid, külastavad meie kooli järgmise aasta märtsis. Pärast õpetajate omavahelisi tundmaõppimisi on plaan käivitada Erasmuse projekt, mille raames meie noored saavad minna uudistama omaealiste elu Sloveenias ja vastupidi samuti – uudistamist peaks jaguma mõlemale poolele, kuna…
• …meile jäi nähtut ja kogetut omavahel läbi rääkides mulje, et Sloveenia õpilased õpivad peamiselt loenguvormis. 45 minutit infot kirjutatakse üles ja kontrolltöös peab selle kõik reprodutseerima. Kontrolltöödesse suhtutakse seal väga tõsiselt ja materjali, mille peab tööks omandama, on ohtralt. Näiteks peab õpilane teadma ka nende ilukirjanduslike teoste sisu, mida ta pole lugenud, kuid mille õpetaja on tunnis põgusalt ümber jutustanud. Lugemisega on nii, et…
• …õpilased loevad – sõltuvalt sellest, kes õpetajatest juhtub klassi õpetama – 3–6 teost õppeaastas. Kõik loevad sama teost, et siis kontrolltöös selle sisu vastata osata. Lisaks tööle klassis…
• …käiakse üsna palju õppekäikudel ja partnerkoolides. Geograafiatunde tehakse teinekord karstikoobastes ja mägedes, kunstiajaloo õpetaja pajatas, kuidas nad sõidavad paari nädala pärast Firenzesse, kus iga õpilane peab proovile panema oma giidioskused ja teistele mõnd kunstimälestist tutvustama. Ka meie grupile tegid oma kodulinnas – keskajast pärinevas väga ilusa vanalinnaga linnas ekskursiooni 3. klassi õpilased – meie mõistes üheteistkümnendikud. Meie külaskäigule eelnenud nädalal käisid samas koolis Poola õpetajad, et viia läbi oma projekti – Škofja Loka gümnasistid on väliskülalistega harjunud ja nende inglise keel on väga hea ning nende julgus avatult suhelda ülimalt sümpaatne.

Meie kahe päeva kestel kogutud informatsioon on kindlasti pinnapealne ja vajab veel täiendamist, kuid väikese nurga suurest pildist nägime siiski ära. Nüüd jääme ootama sealsete õpetajate külaskäiku märtsis. Ja edasisi koostööprojekte, mis hõlmavad juba kahe kooli õpilasi.

Averonika Beekmann