Õppeaasta alguses toimuvast Türi Ühisgümnaasiumi sügislaagrist on saanud traditsioon, mis jääb püsima. Ka tänavu oli kogu koolipere 4. - 5. septembrini Metsajõel aktiivselt aega veetmas.
Vapramad saabusid laagrisse jalgrattaga sõites. Kohe kui laagrilipp heisatud, võtsid õpilased klasside kaupa ette erinevad fookusteemad. Kümnendikud kuulsid kooli juhtidelt mismoodi see õppimine uues koolis ikkagi käib, kuidas on õppekava üles ehitatud ja kuidas hindeid pannakse. Kõigile pandi südamele – mitte puududa koolist! Samal ajal asusid üheteistkümnenda klassi noored kulgema erinevate töötubade vahel –reaalainete õpetajad andsid õpilastele nuputamist vajavaid ülesandeid. Abituriendid aga panid pead tööle ning nuputasid hoopis välja kuidas kooli kõige nooremaid korralikult tüügida (loe: Türi Ühisgümnaasiumi õppuriteks ristida).
Lõunasöök tõi koolipere taas kokku ja seejärel kuulati Mihkel Rauda, kes seekord aitas noortel mõista, kuidas valmistuda avalikuks esinemiseks. Mihkel lõi tervikpildi – alustades nippidega kuidas teksti ette valmistada kuni soovitusteni kuidas mõjuvalt ja meeldejäävalt esineda.
Klassid pudenesid taas laiali. 11. klassi noored kohtusid kooli juhtkonnaga. Eriliselt oli seal vestlusringis jutuks ka uurimustööde teema. Muuhulgas pandi kõigile südamele – mitte puududa koolist! 10. ja 12. klass said võimaluse õppida midagi uut. Kümnendikud suundusid kalanduse töötuppa, mida juhendas kalagiid Jarko Jaadla. Abituriendid süvenesid põhjavee teemasse, kus nende teejuhiks oli Andres Marandi Eesti Geoloogiateenistusest.
Vaheldus on oluline ja taas toimus teemade vahetus. Nüüd sai 12. klass kohtuda juhtkonnaga, jutuks oli palju teemasid, võlgadega tegelemine ja …kõigile pandi südamele – mitte puududa koolist! 11. klass pidi vapralt tegema suure mõttemuutuse – kuumal suvepäeval tuli neil mõelda jõuludele ja ette kujutada milline oleks kõige vahvam jõulupidu. Kümnes klass võttis kätte õnged ja hakkasid äsja õpitud kalapüügi tarkusi praktikasse rakendama.
Õpetajad aga tegelesid kogu pärastlõunase aja Liisa Gritšenko käe all discgolfi mängu õppimisega.
Pärast õhtusööki aitasid Paide-Türi rahvajooksu tiimi esindajad suurendada kokkukuuluvustunnet veelgi, ajades klassid omavahel sassi, moodustades kaheksa meeskonda ning … aktiivne sportimine võis alata. Järgmise tunni jooksul tegid noored sporti kaheksal erineval moel – hüppasid, triblasid, kükitasid, ronisid, loopisid, viskasid jne jne. Rahvajooksu tiim oli igale alale lisanud lõbusad lisatingimused ja naeru ning võistlusvaimu saatel liikusid meeskonnad erinevate ülesannete vahet. Võimas oli ka see, et ehkki üks või teine võistkond oli ühes või teises tegevuses ühest või teisest parem – kõik said lõpuks premeeritud. Ja mitte keegi ei puudunud!
Kui seiklusrikas öö, kus mõned siiski ka magasid, oli möödas ja hommikusöök söödud suundus koolipere vee-, tuleohutuse ja kriisiteemalistesse töötubadesse, mida elukutselised päästjad läbi viisid. Abituriendid aga panid pead kokku ja mõtlesid välja kuidas koolis õige pea võim üle võtta (loe: planeerisid õpetajate päevaga seotud tegevusi).
Kõik klassid olid laagri jooksul kogenud planeerimist, mõelnud koos välja, kuidas aasta jooksul koolis erinevaid sündmusi korraldada. Nüüd oli aeg teada saada, kuidas tegelikult sündmuse korraldamine käia võiks – noored kohtusid tuntud õhtujuhi Tõnis Millinguga. Kuid nagu ka Mihkel Raud juba laagri algustundidele noortele ütles: „esimene mustand on alati emotsionaalne“ ja alles teine saab asjalik, siis just Tõnis Millingu nõuandeid arvestades saavad noored planeerijad oma, juba välja mõeldud, sündmustele viimase lihvi anda. Nii võibki loota, et õppeaasta Türi Ühisgümnaasiumis tuleb harmooniline, hooliv, koostöine ja hästi läbi mõeldud. Ning keegi ei puudu, sest koos on äge ja vahva! Just nii, nagu see oli ka laager.
Vapramad sõitsid ka koju jalgratastel.
Taive Saar
